Lamellrehvid, millised sobivad minu autole?

15.09.2011

Lamellrehvid on viimasel ajal muutumas üha populaarsemaks. Üks suurematest põhjustest miks valik kaldub lamellide poole tuleb sellest, et naastrehve tohib Euroopas kasutada veel väga üksikutes kohtades, samuti eelistavad neid inimesed, kelle enamus sõitu toimub linnas. Positiivsest küljest võiks välja tuua veel madala mürataseme. Rehvide valik üldse muutub iga päevaga järjest kirjumaks, tuleb juurde uusi mudeleid ja nende vahelt valida on päris keeruline.
Eestis on talved muutunud väga karmiks ning selletõttu peaks meie soovitusel valima ainult pehme seguga lamellrehvid. Kõvema seguga nn.(Kesk-Euroopa) lamellid sobivad inimesele kes sõidab talvel väga minimaalselt ja kasutab M+S tähisega rehve aastaringi. Kõvema seguga rehvid tunneb tavaliselt ära soodsa hinna järgi. Valiku lihtsustamiseks mõned näited meie tootevalikust.

Kõvema seguga ehk Kesk-Euroopa lamellrehvid
Nokian WR-G2, Nokian WR-D3, Nokian WR-A3, Barum Polaris 2, Barum Polaris 3, Michelin Alpin A4, Sava Eskimo(S2)S3, Kelly Winter ST, Good Year UltraGrip 8, Nankang SV-2, Continental TS seeria, Continental ContiCrossContact Winter
Pehme seguga lamellid
Nokian R, Nokian RS, Nokian RSi, Continental ContiVikingContact 3, Continental ContiVikingContact 5, Continental ContiCrossContact Viking, Good Year UltraGrip Ice Plus, Dunlop DS 3, Michelin LATITUDE X-ICE XI2, Michelin X-Ice, Nankang SV-1, Kumho KW(21)31, Bridgestone Blizzak Nordic, Gislaved SoftFrost 3.

Nõuanded rehvide ostmisel

07.02.2011

Millised rehvid siis valida?

Kõigepealt peaks arvesse võtma kui palju autoga aastas sõidetakse, mis marki auto Teil on ja mida rehvidelt oodatakse.
 Kui aastas sõidetakse 30 000 ja rohkem kilomeetreid ja mitte ainult 80 km/h on soovitatav osta võimalikult kvaliteetsed ja tuntud firma rehvid. Kui läbisõit jääb 5000–6000 km vahele, võiks  hankida endale eraldi suverehvide ja talverehvide jooksu asemel hoopis korralikud lamellrehvid, millega saaks hakkama aasta ringi. Ära peab märkima, et lamellrehvide eluiga, võrreldes naastrehviga on tunduvalt lühem, kulumine hakkab kiirenema kui temperatuur ületab 8 soojakraadi. Meie tingimustes on kindlasti paremate omadustega naastrehv, sest sagedased ilmamuutused, teede kiire jäätumine on see, kus ohtliku olukorra tekkimisel on naastrehviga auto üle kontrolli saavutamine kindlasti lihtsam, võrreldes lamellrehviga. Naastrehvi kasuks peaks otsustama ka vähese sõidukogemusega juhid ning autoomanikud kelle auto on väike ja kaalult kerge. Naastrehvide kasuks ei saa aga otsustada inimene kellel tuleb ette autoga välisreise. Hetkel on EL-s 7 riiki keelustanud naastrehvide kasutamise, s.h Poola, Saksamaa, Slovakkia. Alates 2011.a. aprillist ka Leedu.    
Rehvivalikul peaks kindlasti jälgima autotootja poolt ette nähtud kiirus ja koormusindeksit, sest autode kaal, võimsus ja otstarve on väga erinev. Ostjale võib tekkida küsimus, miks on näiteks müügil täpselt samasugune rehvimudel, sama mõõduga aga hind on ühel kallim? Üheks hinna mõjutajaks on kiirusindeks, mis on tähistatud rehvi küljel näiteks T(190km/h). Mida kõrgemaks läheb indeks, seda kallimaks muutub reeglina rehv. Talverehvide puhul võiks kiirusindeks jäädagi max.190km/h, sest kõrgema indeksi puhul on rehvi karkass jäigem ja meie karmides talvetingimustes mõjutaks see tugevalt pidamist. Samuti tõstab mõnevõrra hinda XL(suurendatud kandevõimega rehv)tähisega rehvid. 
Rehvivalikul on kindlasti abiks tehnikaajakirjades avaldatud rehvitestid.

Soodsad toidupoe-ja protekteeritud rehvid?
Toidupoes müüdavad rehvid on kindlasti ahvatlevad ennekõike just soodsa hinna poolest aga 30€ tükihinnaga rehvist pole just palju loota. Põhiliseks miinuseks ongi rehvisegu, mis esimesel hooajal võib olla päris sõidetav aga edaspidi hakkab segu muutuma üha rohkem plastmassi sarnaseks, mille tulemusena võib auto teel hoidmine muutuda päris suureks katsumuseks. Teiseks suureks probleemiks on paigaldusel rehvide tasakaalu saamine. Meil on käinud kliente, kes on hooaja jooksul pidanud 2-3 korda rattaid tasakaalustama, sest peale 1 kuu möödumist, suurematel kiirustel tekib vibratsioon. Balansseerimine aitab vaid ajutiselt, sest just suurtel kiirustel rehvi temperatuur muutub ning selle tulemusena rehvi karkass annab järgi.
Protekteeritud rehvide eelis on samuti väga soodne hind aga üheks levinumaks veaks nende puhul on karkassi mõranemised. Karkassi vanusest tingituna muutub kummisegu iga aastaga hapramaks ja selle tulemusena hakkavad rehvi külgseinale tekkima mõrad, kuigi mustrijääk lubaks veel mitu hooaega nendega ohutult sõita. Oleneb tootjast aga on tulnud ette, kui rehvide külgedele hakkavad mõrad tekkima juba peale esimest sõidetud hooaega. Sellised rehvid tuleks kindlasti ohutuse mõttes välja vahetada. Teiseks probleemiks jällegi taaskord väga suur tasakaalutus.

Vanus ja vastupidavus.
Kindlasti tasuks enne rehvide ostu pöörata tähelepanu ka valmistamise ajale. Valmistamise aeg ei ole väga oluline nendele kes sõidavad rehvid läbi 2-3 aastaga aga autojuht kelle läbisõit on väga väike, peaks sellele mõnevõrra rohkem tähelepanu pöörama. Hoolimata heast rehvimustrist on näiteks neli aastat vana rehv juba niivõrd kivistunud kummiseguga, et selle pidamine jaheda ilmaga (5 soojakraadi) ja märjal teel pole enam hea. Lisaks tekitab kõvastunud rehvisegu valjemat müra.
Palju on küsitud, kui kaua kestavad  uued rehvid?
Tippklassi rehvitootjad on pannud põhirõhu pidamisele ja seega läbisõidust enam keegi ei räägi. Aastaid tagasi sai tippklassi rehvidega sõita umbes 60 000 km, siis nüüd saab keskmiselt 8mm mustrisügavusega rehviga läbida umbes 40 000 km, võttes arvesse ka suverehvi lubatud miinimumi, mis on 1,6 mm. Rehvide kiirema kulumise põhjuseks ikka ja ainult meie endi turvalisus ning üha karmimaks muutuvad turvalisuse nõuded rehvitootjatele. Üheks olulisemaks omaduseks on rehvi pidurdusmaa aga pidurdusmaad saab lühendada vaid kummisegu pehmemaks muutmise teel, mille tulemusena ka rehvi kiirem kulumine.
Tublisti lühendavad läbisõitu vale rehvirõhk, veermikuvead ning äkilised kohaltminekud.

Vead asendamisel.
Väga palju tuleb ette, et soovitakse asendada autotootja  poolt ettenähtud rehvimõõtu, kuna asendusmõõt on näiteks odavam vms. Väga sageli eksitakse sellega, et rehv asendatakse näiteks kitsama rehviga aga kõrgus jäetakse sama mis autol ette nähtud. Kõige lihtsam, kui toome ka näite: Auto originaal rehvimõõt on 195/65/15 ja me soovime asendada seda 185/65/15. Paljud ütlevad, et panen kitsama mõõdu, siis talvel läbib paremini. Pealegi kõrgus 65 on ju sama. Enamus aga ei tea seda, et tegelikult on rehvi kõrgus protsent laiusest (antud juhul 65% 185-st millimeetrist) ja seega muutub ka meie näite puhul rehvi läbimõõt 1,3cm originaalist väiksemaks. Selle võrdluse vahe on suhteliselt väike aga suuremate tollide ja laiuste muutmisel võivad vahed olla juba mitmetes sentimeetrites. Asendamisel on Teile abiks kiiruse kalkulaator  ja rehvide asendustabel